Pildistas Ahto Täpsi

Üksiku hundi jäljed Estonia kaevanduse tootmishoone lähedasel teel

Hunt ehk susi       Canis lupus

Millised hundid üksikult liiguvad?

Sirge Fotokool „Rail Balticu radadel“

Lihula mõisa suures saalis

Selle fotonäituse ajendiks sai Rail Baltic (RB). Ütleme kohe ära, et see ei ole protest RB vastu, vaid selle marsruudi ja viisi vastu, kuidas meie väikest Eestimaad raisatakse. Jääb tunne, et kui maast puudu tuleb, siis saame seda piiri tagant kohe juurde küsida nagu lõpmatut ressurssi.

Loodus on meie kõige hinnalisem vara, ilma selleta pole sellel väiksel maal enam mingit väärtust! RB viiakse läbi meie metsade ja rabade, põldude ja kodude, kuigi on ka häid lahendusi ja alternatiive, millega tegelikult ei arvestata.

Foto Endel Grensman

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Väikese kikkapuu viljad

Ilmad püsisid valdavalt tavapärasest soojematena ja sadas sageli.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 11...14 kraadi piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuni 18,3 kraadini (kolmapäeval) ja minimaalne langes 6,8 kraadini (teisipäeval).

Mõnede vahtrate lehed hakkasid värvuma

MTÜ Loodusajakiri, www.loodusajakiri.ee

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusele saab esitada oma töid kuni 31. oktoobrini.

Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi.

Osaleda saavad nii lapsed kui täiskasvanud.

Tutvu osalemise tingimustega: https://fotovoistlus.horisont.ee/tingimused/

Kuidas oma pilte ülesse laadida: https://fotovoistlus.horisont.ee/

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kuldnokad ja kiivitajad ( www.loodusemees.ee )

Loomi uurides on isendite eristamine oluline, kuna ainult nii saab teada, kui paljudele isenditele tulemused tuginevad. Eriti oluline on isendeid eristada ohustatud liikide puhul, sest nii on võimalik täpsemalt teada saada asurkonna suurus.

Lindude puhul on juba sajand kasutusel olnud rõngastega märgistamine, hiljem on lisandunud tiivamärgised ja erinevad elektroonilised märgised (näiteks geolokaatorid, kiibid, GPS-saatjad). Paraku on märgiste paigaldamine töö- ja ajamahukas ning inimese nägemine märgiste hilisemaks tuvastamiseks piiratud. See kõik seab aga omad piirangud lindude uurimisele.