Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Pohl ja kanarbik

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Palumetsad on pohla ja mustika kasvumetsad, hõredad ning kuivemad männikud koos samblavaibaga ehk sellistes metsades on mõnus uidata. Palumetsa nimetus tekkis aga sõnast palu (ehk tulekahju), sest sellistes kuivades metsades toimuvad paratamatult põlengud. Nõnda on ka pohl taimena ühe oma nimedest palukas saanud kasvukoha järgi.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Rootsi kukitsa kasvukoht. Purekkari

Rootsi kukits        Cornus suecica

Paljud taimed kasvavad Eestis oma levila põhjapiiril, kuid arktiline rootsi kukits kasvab hoopis levila lõunapiiril.

Rootsi kukitsaid võime kasvamas leida nii meie saartelt, kui Põhja-Eesti soostunud niitudelt või rabastuvast lehtmetsast, aga ka mererannikult. Turbaväljade servades kasvamine viitab, et taim eelistab happelist, niisket ja päikeselist või poolvarjulist kasvukeskkonda.

Pildistasid Ave Liivamägi ja Heiko Kruusi

Täpik-maaherilane

Täpik-maaherilane       Vespula germanica 

Liht-maaherilane          Vespula vulgaris

Estbirding annab teada

Foto Marek Szczepanek, Wikimedia Commons

Täpikhuik        Porzana porzana

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Lodjapuu

Harilik lodjapuu      Viburnum opulus

Lodjapuu põõsalt ei ole mõistlik juba punetavaid ja läikivaid marju suhu pista ja lisaks on nad veel halva maitse ja ebameeldiva lõhnaga.

Mida sügise poole seda enam köidavad tähelepanu vilju kandvad puud ja põõsad, aga lodjapuu on nende seas tõeline kaunitar.

Lodjapuid võime kasvamas märgata kõikjal Eestis, aga Lääne-Eestis sagedamini nii salumetsades kui puisniitudel või veekogude kaldaaladelt, aga mitte kusagil massiliselt.