Kuidas rotiluuletused aitavad kirjandustundi läbi viia

TEKST: Helen Arusoo
VIDEO JA FOTOD: Tarmo Mikussaar
TEKST: Helen Arusoo
VIDEO JA FOTOD: Tarmo Mikussaar
Kühmnokk-luik Cygnus olor
Veel eelmise sajandi lõpukümnenditel käitusid kühmnokk-luiged tavapäraselr ehk „luiged läksid, lumi maas“.
Kühmnokk-luiged saavad oma toiduse ka talvisel ajal kätte veel kuni meetrisest kaldaveest, kui kaldajää rannikumere katab tuleb lõuna poole liikuda. Vaata allolevat jääkaarti.
Rekord nr. 387 Küttimisrekordid – orav
Harilik orav ehk punaorav Sciurus vulgaris
Tänapäeval oravaid enam ametlikult ei kütita.
Aga veel 1961. aastal kütiti 1156 isendit ja loendati 33000 punaoravat, aga „käbikuningad“ jahiloomana on jäänud nüüdseks minevikku.
Kõre ehk juttselg-kärnkonn Epidalea calamita
Kõre on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks plaanib Keskkonnaamet moodustada kolm uut püsielupaika. Kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb loomakeste paremaks kaitsmiseks muuta, nii ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männiku liivakarjääris.
Pildistas Vello Keppart
Taliseen puidu-sametkõrges
Puidu-sametkõrges Flammulina velutipes
Meil kasvavatest vähestest taliseentest on puidu-sametkõrges ainus värskelt tarvitav talvine söögiseen, mida tasuks leidjal kindlasti toiduks tarvitada.
Aasias Enokitake nime all tuntud puidu-sametkõrgest peetakse kultuslikuks seeneks. Eestlased on seent harva kasutatud, aga tuntus levib ja huviline saab interneti vahendusel omale tellida puidu-sametkõrgese mütseeli, et proovida seente kasvatamist.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.