Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus annavad teada
Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine.

Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks.

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Uku Paal

Rasvatihased: ülal isaslind, all emaslind / foto: Uku Paal

Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1300 paigas üle Eesti.

Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares. 

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) teeb porisel talvel silmale pai. 

Leevike on küll täitsa kodumaine liik aga need talvise vaikelu taustal hästi silmatorkavad isendid ei pruugi olla need samad meil hajusalt pesitsevad linnud.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Teisipäeval, 31. jaanuaril algusega kell 12 toimub Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) maapõuepoliitika põhialused 2050 strateegiadokumendi tutvustamine ning paneeldiskussioon.

Huvilised saavad põhialustega tutvuda: LINK

Loe samuti: „Maapõue 30 aasta strateegiaga jäeti tutvumiseks kaks nädalat?“

Loo kirjeldas Mati Sepp

Fotod Arne Ader

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Metskitsede katsumused kujunevad looduses aastate lõikes erinevateks. Lumerohkel talvel tuli ellu jäämise nimel mõnel isendil vahel rinda  pista isegi metsnugistega. Kuna tänavusel talvel pole lumeküllust ega nälga karta, siis inimeste poolt „aasta loomaks“ kuulutatutel sellised rasked  katsumused hetkel puuduvad.