VIDEO: must toonekure noorlinnud kahe ja poole kuused

Postitas Looduskalender - K, 31.07.2019 - 12.12

Illustreeriv osa Liz, LK foorumist

Jalanumber 716A on saanud nimeks Aru ja 716O kannab nime Oru

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Varavalges käiakse lendamas, aga pesal peab tagasi olema umbes kaheksa paiku, sest isaslind Karl võib selleks ajaks koos varahommikuse saagiga pesale jõuda. Kes pesale hiljaks jääb see ka toidust ilma jääb – kes see loll tahab olla.

LUGEJAKIRI: valge toonekure pesa taluõuel

Postitas Looduskalender - K, 31.07.2019 - 11.11

Kirjutas ja pildistas Vicky Korju

Vana- ja noorlind õhtuvalguses

 

Valge-toonekurg      Ciconia ciconia

 

Lugesin Loodukalendrist et  võib saata oma lugu kodulähedal olevast loodusest.

Kolisin elama  Kärpla külla talumajja mis seisis tühjalt üle kuue aasta. Taluõuele kolis paari nädala möödudes valge toonekurg. Kui maja oli tühi, siis oli ka  tühi kõik need aastat ka kurepesa. Minu küsimus: miks vajavad toonekured, et majas või keegi pesa läheduses elaks?

30. NÄDAL 22.7.2019.- 28.7.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Looduskalender T, 30.07.2019 - 12.12

Nädal kujunes väga kuumaks. Õhutemperatuurid tõusid pärastlõunati kõigil nädalapäevadel üle 25 kraadi. Kõige kuumemad olid ilmad laupäeval ja pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis 31...33 kraadini.

Öösiti oli sooja minimaalselt 10...17 kraadi. Päevast kuumust leevendas mõnevõrra inimeste jaoks tuul ja õhtupoolikuks taevasse kogunenud pilved. Vihmapilved ja sajud sel nädalal Jõgevani ikka veel ei ulatunud, kuigi lähikonnas siin-seal sadas.

Ilmad olid teraviljakoristuseks soodsad. Ümbruskonna põldudelt koristati talirapsi, taliotra, -nisu ja –rukist. Koristusküpseks olid saanud ka varased suviodrasordid.

Mesilasenäppide põhja suunas levimisega on muutunud ka nende rändetee

Postitas Looduskalender - T, 30.07.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kliima soojenedes on mitmed liigid levinud põhjapoolsetele aladele. Mesilasenäpi (Merops apiaster) levimist põhjasuunas piiras seni juulikuine 21 °C samatemperatuurijoon (mis on mõjutanud nende põhiliste saakobjektide putukate rohkust), kuid kuna viimatinimetatu on samuti nihkunud, on viimastel kümnenditel liik Kesk-Euroopas levinud (või taaslevinud) aladele 47-st laiuskaraadist põhjas – seda tõenäoliselt just soojenenud kliima ja muutunud põllumajanduse tõttu. Kuigi Eesti Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjoni andmetel on ka Eestis viimasel kümnel aastal mesilasenäppe varasemast sagedamini nähtud, ei ole seda liiki meil pesitsemas veel leitud. Lätis on mesilasenäpp haruldane, kuid siiski juba regulaarne pesitseja.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.