Tekst: Kristel Vilbaste

Foto: Mikk Sarv

Aga ei lahku vaid linnud paremasse maailma, vaid ka inimesed. Kui veel nädal tagasi kirjutasin üles looduskalendri tegija Gennadi Skromnovi sõnu, kuidas must-toonekure isa on lennanud üle Dnestri jõe, siis eelmise reede hommikul viis Toonela lind teisele poole jõge ka mehe enda. Ta kirjutas veerandsada aastat läbi looduskalender.ee lehe sadadele tuhandetele eestlastele ja paljudele väljamaalastele lugusid loodusest toimuvast. Ehitas üles suurepärase veebikaamerate võrgu, mille kaudu saime aasta läbi uurida hüljeste ja haruldaste lindude elu. Iga kord, kui talle helistasin, et mõnest põnevast loodusleiust pajatada, siis oli tal sellele omamoodi seletus ja taustal kostis ikka lahtioleva veebikaamera kotkahääli.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Fotod: Ester Sass ja Vello Keppart

Raheterad olid läbimõõduga kuni 26 mm. Foto Ester Sass.

Väga tugev äikesevihm koos tormituulega ja rahega jõudis Jõgevale 4. augustil kell 18:10. Raheterade läbimõõt ulatus 26 millimeetrini. Rahesadu kestis vaevu 10 minutit, kuid tegi palju kahju. Pilvealune tuul murdis parkides mitmeid puid, tänavad olid puude oksi, lehti ning ebatsuugade ja kuuskede käbisid täis. 

Äikesetormiga lamandunud kaerapõld

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Gennadi Skromnov, loodusportaali Looduskalender asutaja ja pikaaegne eestvedaja. Tema 2002. aastal algatatud Looduskalender on saanud kümnetele tuhandetele eestlastele ja rahvusvahelistele loodusehuvilistele asendamatuks teejuhiks Eesti looduse imelisse maailma.

Looduskalender sai oma tagasihoidliku alguse 2002. aasta varakevadel veebilehe Ilm.ee alamlehena, kus avaldati paar korda nädalas kokkuvõtteid looduses toimuvast. 

Gennadi visionäärlik vaim andis aga ideele rahvusvahelise mõõtme ning nii kasvaski huviliste hulk Eestist palju kaugemale.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Käokannus

Harilik käokannus     Linaria vulgaris

Täiesti tavaline mailaste sugukonna mitmeaastane taim, mis kasvab isegi ranniku kiviklibul. Muudeks kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluservad, jäätmaad ning liivikud. Seega lepib taim kergemate muldadega, aga avatud kasvukohaga, sest niidukamaras käokannus konkurentsile vastu ei pane.

Käokannus