Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Ahtalehine põdrakanep ( www.loodusemees.ee )

Tänavune suvi on kummaline, kiire põlemise suvi. Mu maamaja aia taga on põlemist lõpetamas põdrakanepi küünal. Öeldakse, et kui viimasest lillast õietutist saab karvane viljasulg, siis on suvi läbi ja lastel aeg kooli minna.

Aga hoopis kummaline asi tabas mind siis, kui oma ainsa mesitaru lahti tegin, mesilastelt meekärjed välja lunisin ja need lahtikaanetatuna meevurri panin.

Meie pere on mesilasi pidanud tosin aastat, nii Peipsi ääres kui ka Võrumaal. Aga sellist asja polnud mu silmad enne näinud – mesi on kärjes kristalliseerunud ja välja ei tule pea midagi. Kusjuures kärjed on ilusad laigulised, on ühe taime mett ja teise oma, osa heledam ja osa tumedam. Aga kõik see on kärjekannudes kinni nagu karamellkomm.

Looduse Omnibuss kutsub osalema

Foto Arne Ader

Poruni põlismets ( www.loodusemees.ee )

Laupäeval tähistatakse Eesti looduse päeva Eesti noorimas Alutaguse rahvuspargis, pidulik avamine algab Iisaku lauluväljakul kell 12

Sel laupäeval kutsuvad Eesti Looduskaitse Selts, Looduse Omnibuss ja Keskkonnaministeerium kõiki loodusesõpru üheskoos tähistama Eesti looduse päeva, mille pidulik avamine toimub Eesti noorima - Alutaguse rahvuspargi südames Iisaku lauluväljakul laupäeval, 17. augustil kell 12.

Ürituse avab keskkonnaminister Rene Kokk. Loodussõpru tervitab Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Sõna saavad loodusteadlased, looduskaitsjad ja kultuuriinimesed, kes räägivad meile Alutaguse tähtsusest ja tähendusest.

Laulab Jaan Tätte, kes toob tervitusi Eesti vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt.

EOÜ Põõsaspea rände päevik

Foto Arne Ader

Merivardid ( www.loodusemees.ee )

Märkamatult on hakanud rändama liike, keda kesksuvel eriti ei kohanud: näiteks sooparte, merivarte, suurrüdisid, söödikänne ja tõmmukajakaid.

Teatuid juulis rännanud liike praegu sisuliselt ei näe rändel, näiteks kühmnokk-luiki, tuttpütte või rohukosklaid: paljud neist on praegu sulgimise tõttu lennuvõimetud.

Praegu on aga käsil kõige mitmekesisem kahaljate ränne: liikide arv on kõrge ja paljudel liikidel võib kohata nüüd nii noori kui vanalinde.

Vaata lähemalt arktiliste veelendude vaatluste veebilehelt: LINK

Margus Ellermaa, Eesti Ornitoloogiaühing

margus.ellermaa@gmail.com

Fotod Arne Ader

Isane lauluritsikas ( www.loodusemees.ee )

Emane  lauluritsikas ( www.loodusemees.ee )

Harilik lauluritsikas       Tettigonia cantans

Fotod Kalle Rahu ja Arne Ader

Tähistaevas

Täna öösel peaks meteoroloogide ja ilmakaartide prognooside kohaselt kogu Eestis võimalik olema sumeda augustõhtu ja öö nautimine.

„Tähesaju“ massilisema aja lõppu, mil langeb kuni sada perseiidi tunnis segab kindlasti tänane täiskuu. Swifti-Tuttle´e komeedist pärinevad perseiidid ehk meteooritolm peaks teadlaste arvates koosnema umbes tuhande aastastest osakestest, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit sekundis ja süttides maa atmosfääri sattudes. Kuigi tähesadu hakkab lähipäevil vähenema, saab ilmingut jälgida umbes 24. augustini.

Linnade valgusreostuses pole perseiidide vaatlemine tõenäoline ehk ikka valgustusest kaugemale ja loodusele lähemale.