Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.

Veebikaamera pilt Liz, Lk foorumist

… ja nii mindigi

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Noorlind Aru lahkus täna pesalt, tõenäoliselt rändele, seda üheksakümne kolmandal pesaelu päeval.

Eile jäi noorlind isaslind Karli poolt toitmata, usutavalt on temagi rändele siirdunud.

Vaatajatele on muret tekitanud 6. augustil toimunud tiivavigastus ja pinevusega on jälgitud LK foorumis Aru seisukorda. Õnneks kannab noorlind raadiosaatjat, seega on tema asukoht tuvastatav ehk abi peaks ikka saama.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raudrohi ( www.loodusemees.ee )

Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.

Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.

Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?

Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Mind ikka ja aina üllatab meie ametnike saamatus. Õigemini küll mitte saamatus, vaid teovõimetus.

Eraelus on nad kõik toredad ja naksid inimesed, aga äkki, kui kontorilaua taha istuvad, siis muutuvad saamatuteks monstrumiteks ja hakkavad välja mõtlema eeskirju, miks midagi teha ei saa või ei tohi. Selmet otsida lahendusi. See on omadus, mida õpetajad ja lapsevanemad lastes kooliajal kõige enam välja juurida püüavad ja siis äkki tööpõlves, nagu mälestuste mullast, välja vupsab.

Sageli pole selline võitluslik ärakeelamine või tõestamine, miks midagi teha ei saa, sugugi lihtsam. Isegi närvesöövam, sest alati ei leidugi vettpidavat vastuväidet.