Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Kirjutasin selleks korraks valmis pika loo muru niitmisest ja lilleniidu rajamisest, aga viskasin selle arvutisügavusse järgmisi aegu ootama.

Sest üht kirja otsides sattusin täpselt üheksa aastat tagasi kirjutatud tekstile, mis praeguse looduskaitsekuu motoga – “Igaühe looduskaitse” võilillede niitmata jätmisest paremini kokku sobib.

Ma ei mäleta, kus selle teksti avaldasin, aga looduskaitse usaldusmeeste jälgi sai tookord otsitud ikka mitu kuud.

Ja selle loo pühendan ma meie uuele keskkonnaministrile Rene Kokile lootuses, et just tema käe all muutub meie looduskaitse taas edukaks?

Kuidas siis muuta Eesti looduskaitse taas edukaks, igaühe loodushoiuks?

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Oma lapsepõlvest ei mäleta ma seda, et mulle üht või teist taime oleks õpetatud. Need lihtsalt olid, küllap said nad nime rohimisel või mängu kestel või isa ja ema jutu sees.

Aga on üks taim, mida mäletan, et mulle on õpetatud. Nii nelja-viiesena läksime linnavanaemaga maja taha heinamaale tooma ühte taime tema herbaariumi jaoks. See oli jürilill

On vähe taimi, mille lõhn mulle nii teravalt on meelde jäänud, tunneksin ta ära vist unepealt. Aga seda suhteliselt pisikeste roosade õitega taime õpetas vanaema mulle just lõhna järgi.

Fotod Arne Ader

Hallvares pesal ( www.loodusemees.ee )

Hallvares      Corvus corone cornix

Talvise ajaga võrreldes, kui meil tegutsesid ka arvukad põhjapoolt saabunud rändurid on meil pesitsevaid paare tänavu üle viiekümne tuhande.

Video Aivo Hobolainen

Mai esimesel poolel Veneoja külas Virumaal

Pruunkaru ehk karu          Ursus arctos

Vaadake, kui tuttavlikult selles kohas emakaru koos oma kolme tänavuse pojaga tunnevad. Märke külastusest oli varemgi ja mingi metsaelaniku tegutsemist ka kuuldud. Ümbruskonnas oli karuperet ka varem nähtud, kuid rajakaamera vaatevälja nad ei jäänud.

Kuid viimaks salvestas kodusauna taga külalised oma kaameraga Aivo.

Pildistas Vello Keppart

Lepapoid noortel lepalehtedel

Lepapoi           Agelastica alni

Lepapuud suurematele loomadele huvi ei paku - põder ei söö leppa ja aasta loom kobraski kasutab lepapuud vaid paisu või pesakuhila ehitusmaterjalina ja teistel imetajatel puudub sootuks huvi leppade vastu.

Vähemaid tegelasi, kes talve valmikutena üle elanud võime maikuust alates  märgata leppadel ringi sibamas.