Kirjutas Kristel Vibaste

Foto Arne Ader

Jaanituli Otepää linnamäel

Tihti kuuleme nurinat, et jaanipäeval sajab meil alati vihma. Sajabki, suure tõenäosusega, sest Eestis sajab merelise asendi tõttu kahel kolmandikul päevadest.

Aga võibolla ongi seetõttu meil tulepühasid nii palju. Tuld tehakse kolmekuningapäeval, küünlapäeval, maarjapäeval, jüripäeval, volbripäeval, jaanipäeval, leedopäeval. Alles lauritsapäevast, 10. augustist saabub täielik tuletegemise keeld kuni hingedeajani. Sest juuli viimaste nädalatega saabub meile tavaliselt kuum põuaperiood. Vanasti oli sel ajal rangelt keelatud isegi toas tule üles võtmine.

ERR arhiiv

ETV ja YLE 1997

Video: LINK

Rein Marani autorfilm, heliloojaks Urmas Sisask, filmi konsulteeris LK lugejale tuttav Urmas Sellis.

Paralleelselt must-toonekure veebikaamera ees toimuvaga väga hea vaatamine.

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Sünnipäevaline

Suur-konnakotkas       Aquila clanga v. Clanga clanga

Vaikselt, justkui tähelepandamatult on see aeg möödunud, aga kotkapoeg sai vanalindude hoolitsedes kolme nädalaseks.

Vaatleme suur-konnakotkaste ja väike-konnakotkaste  pesitsuspaikade sarnasusi ja erisusi.

Kirjutas ja rõngastamise pildid saatis Aivar Leito

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Olen pidevalt jälginud muude Looduskalendri kaamerate kõrval ka Saaremaa läänerannikul, Innarahul asuvat hülgekaamerat.

Praegu näen kaadris rannal hallhanesid, sinikaelparte, kala-, meri- ja hõbekajakaid, randtiire ja meriskeid ning meres sulgimist alustavaid isahahku.

Enamus neist peale tiirude ja meriskite on mittepesitsevad „lebotajad“ kellel kuhugi kiiret ei ole ning ainus mure on merikotkaste toitumisreidid saarele.

Minu jaoks on eriti huvitavad sulgivad hallhaned. Tiibade järgi mida nad aegajalt sirutavad on näha, et enamusel on hoosuled sulgimisjärgus ja linnud ilmselt juba osaliselt lennuvõimetud.