Pildid Wikipediast, Sven Pruul, Arne Ader

Kuhikmürkel

Kuhikmürkel        Morchella conica

Väga maitsev seen, mida võib ilma kupatamata tarvitada.

Seenekübar koonuse kujuline, püstiridades kärjeline, aga hapravõitu. Kübara värv vaheldub oluliselt, hallikast kuni mustjaspruunini. Valkjas jalg seest õõnes.

Kasvukohad peavad olema valgusrikkad ning rohtunud: leida võime hõredamates metsades, puisniitudel, aga ka parkides või aedades kasvamas, kuid nö „linnaseeni“ ei maksaks süüa.

Keskkonnaameti pressiteade

Foto Uudo Timm

Kasetriibiku saba on 120% tema kehast

Värskest kasetriibiku leviku täpsustamise uuringust selgus, et kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem, leiukohtade kaardistamiseks on oodatud info tema märkamisest.

„Tavaliselt tehakse pisiimetajate seiret augustist oktoobrini, mil nende arvukus ja tabamise edukus on kõige kõrgem, ent tõenäosus kasetriibikut sel ajal kinni püüda on vastupidiselt väga madal, kuna tema on liikuvaim maikuus pärast pikast talveunest ärkamist. Viimasel kahel aastal keskendutigi kasetriibiku otsingutele kevadel ja tulemused olid rõõmustavad – üle-eelmisel kevadel tabati 17 ja möödunud kevadel 15 isendit,” selgitas Katrin Kaldma, Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Naaskelnokk

Laupäeval, 12. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatlus. Tornide linnuvaatlusel laekusid tulemused 13 vaatetornist, kus vaadeldi ühtekokku 148 liiki linde. Vaatlustorne külastas enam kui 70 huvilist.

Seekordne tornide linnuvaatluspäev oli kõikjal soe ja päikseline. See oli küll meeldiv vaatlejatele ja torne külastanud huvilistele, aga paljudes kohtades täheldati just sooja ilma tõttu lindude väiksemat laulmisaktiivsust. Paljudes vaatluspaikades täheldati hanede ja laglede rännet, kes on just praegu jätkamas oma rännet arktilistele pesitsusaladele Loode-Venemaal ja Skandinaavias. 

Kõige enam liike õnnestus tänavu registreerida Ilmatsalu vaatlustornist Tartumaal, kus Mariliis Paal ja Raul Vilk vaatlesid 8 tunni vältel 90 linnuliiki. 

Laupäeval, 12. mail 2018 selgusid Estonia kontserdisaalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Mikk Matsi pildiga „Karupere“, kus on kujutatud kohtumist karuperega augustis 2017 Harjumaal.

18. korda toimunud fotovõistlusel Looduse Aasta Foto osales 710 autorit rohkem kui 6200 tööga. Lisaks peaauhinnale jagati välja ka 14 Tantsiva Hundi trofeed.

„Sel aastal oli laste kategooria üllatavalt tugev,“ ütles žürii liige ja eelmise aasta võitja Jarek Jõepera.

Fotod Arne Ader

Kevadkogritsa

Kevadkogrits      Gyromitra esculenta

Aprillis oli sademeid normist rohkem ehk seeneleidudest juba räägitakse.

Kevadkogritsaid kasvab üle Eesti ning vahel võivad leiukohad seenelist rikkalikult üllatada. Otsida võiks liivastest männikutest. Kevadkogritsad kasvavad nii pinnasel, kui ka okaspuude kõdupuidul.

NB! Värskelt mürgist seent süüa ei tohi. Seened tuleb enne rohke veega läbi kupatada, siis võib neist omale meelepäraseid seeneroogasid valmistada.