Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Roosasambliklane

Roosasambliklane         Miltochrista

Roosasambliklane on kogu Eestis levinud ja üsna tavaline. Liblikad lendavad sega- ja okasmetsades, puistutes ning aedades, alates juulist kuni augusti keskpaigani.

Väikest „kasvu“, tiibade sirulaiusega ca 26 mm, roosasambliklane on öise eluviisiga ja lendab tihti tehisvalgusele. Päeval aga magab, kus juhtub ja iga segamise peale lendu ei tõuse.

Röövikud toituvad puutüvedel ja –okstel kasvavail samblikel ning talvituvad.

Fotod Arne Ader

Ussilaka-jänesekapsa kooslus

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

Kasvab Eestis kõikjal nii laane- kui salumetsades ning puisniitudel. Õnneks pole ta kusagil eriti arvukas ning mõne teise taimega teda segamini ajada pole võimalik.

Foto: Tiit Hunt

Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk        Astacus astacus

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Näsiniine kogu taim on mürgine ning täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine.

Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles „tapma“.

Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, samuti soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt.