Väikekoskel         Mergellus albellus

Alustame meil talvituvate kosklate hulgast kõige väiksematest ja vähemarvukatest.  

Meil väikekosklad ei pesitse ja ka läbirändajate aeg hakkab tasapisi otsakorrale jõudma, talvituma jääjate arvukus pole eriti suur - olenedes muidugi jääoludest.  Väikekosklaid võime kohata nii lääneranniku merelahtedel, kui meie sisevete suurematel järvedel, aga ka jõgedel.

Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Eks mesikäpad hakkavad nüüd endid magama sättima. Söömas enam ei käida, soolestik vajab põhjalikku tühjendamist enne talveuinakut kuna karud talvepesas ei rooja.

Sõtkas         Bucephala clangula

Sukelpartidest sõtkad pesitsevad meie siseveekogude metsasematel aladel, aga vähearvukalt, hinnanguliselt kuni viis tuhat paari.

Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Paakspuuvaksik        Triphosa dubitata