Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Auga puhkemetsa lageraiepõhine uuendamine, millega kaasnes ka metsapõleng

Lageraiepõhine puhkemetsade majandamine ja uuendamine, mida praktiseerib Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) läheb vastuollu metsanduse hea tava ja kutse-eetikaga (viide). RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 oli KAH-alade (kõrgendatud avaliku huviga ala) ja ÜKH-alade (üksikisiku kõrgendatud huviga ala) mõisted lisatud RMK asutuse sisesesse dokumenti: „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend”.

Jäädvustas LK-team

Mänsaku portree Arne Ader

Mänsak        Nucifraga caryocatactes 

Mänsakuid jääb meile talvituma kuni mõnekümne tuhande ringis, aga vähemal arvul võib neid talveks jääda, kui sarapuupähklite ja tammetõrude saak oli kasin. Kes omale talvevarud kogunud, see tavaliselt mujale rändama ei hakka ja talve aitavad mänsakutel üle elada kuuse- ja männikäbide seemned.

Foto Arne Ader

Trepimäe tamm ( www.loodusemees.ee )

Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril, kui avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahwastele": LINK

Manifestis kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.

Täna on Eesti Vabariigi rahvuspüha. Õnnitlused meile kõigile!

Iseseisvusmanifest Sõdurilehes:

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Randtiirud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 549        Meie eakaim randtiir

Randtiir       Sterna paradisaea

Lind rõngastati 13. juunil 1987. aastal Pärnumaal Hanilaiul ja taasleiti 6. juunil 2017. aastal Pärnumaalt Umalaiult. Selle randtiiru vanuseks jäi 29 aastat, 11 kuud ja 24 päeva. Väiksemat sorti veelinnu kohta märkimisväärselt kõrge eluiga.

Jälgi pildistas LK-team

Kas nirgi jäljerida viib hiireurgu

Nirk       Mustela nivalis

Pisikiskjate jäljed võivad olla väga sarnased ja seda eriti talvise lumikattega. Suhteliselt sarnased võivad olla näiteks täiskasvanud isase nirgi ja kärbi noorlooma jäljed, aga võrrelda tuleb muidugi lisaks jälje mõõtudele ka liikumise eripärasid sest pisikiskjad liiguvad enamalt jaolt hüpeldes, elupaiga maastiku eripärasid ja teisi olulisi pisiasju.