Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau

Harilik kukerpuu        Berberis vulgaris

Põhja-Eestis ja Läänemaal hulkuja märkab seda põõsast nii avatud kasvukohtades, kui metsateede veertes punaste ja piklike, umbes pooleteise sentimeetriste marjadega, mille otsas ripub niiskete sügisilmade aegu veetilk. Tegu pole puudele jäänud nn „mürgimarjadega“ vaid rahvakeeli barbaristiga või hapumarjapuuga ja need marjad on mahlaselt maisvad, kuid hapud, milles paar-kolm kõva seemet, aga mekivad hästi jalutamise ajal näksida.

Urvalind      Carduelis flammea

Metsatundras ja tundras pesitsenud urvalindude läbiränne algas oktoobrikuus ning tuulevaiksemate ilmadega märkame puudel tegutsevaid salkades urvalinde.

Rännatakse suurtes parvedes, kus vahel kuni tuhandeid linde. Meile talvituma jäävate urvalindude arvukus võib aastati äärmiselt kõikuv olla.

Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades. Armsa olemisega, tundrates pesitsenud linnud inimest eriti ei pelga.

Kännukatik (vääris-elupaiga sammal) kahe kuuseokkaga

Jätkusid sombused ja soojad ilmad.

Hommikud olid valdavalt uduvinesed või udused. Aegajalt sadas udu- või nõrka vihma. Kogu nädala sajusummaks kogunes kolm millimeetrit.

Valgust oli päeval vähe, mis muutis toad hämaraks ja sundis siseruumides elektrivalgust kasutama.

Päike tuli pilvede tagant nähtavale ainult teisipäeval ja reedel.

Keskmine relatiivne õhuniiskus ületas enamikel päevadel 90%, minimaalne langes ilmajaama andmeil 75...92%.

Öösel saaki jahtiv lind võiks jääda saagile märkamatuks, mistõttu peaks linnu sulestik olema tume. Tume sulestik on tõhusaks kaitsevärvuseks ka päevasel ajal, mil näiteks puhkavad kakud võivad ise kiskja saagiks langeda.

Loorkakkude (Tyto alba) seas, kes jahivad saaki valdavalt samuti öösel, on kahe erineva sulestikuga isendeid – heleda ja tumeda; heleda isendi alapool on peaaegu üleni valge, tumedad isendid on aga üleni punakaspruunid. Eesti kakkudest esineb värvusvariatsioon kodukakul (Strix aluco) – on nii tumeda kui ka ruske sulestikuga isendeid.