Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Linnuvaatleja määramisvõistluse tähtaeg läheneb

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. oktoobrini.

9. vooru küsimused leiate siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Droonihäiring – kuidas kaitsta lindu?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Droonide lennutamine meelelahutuseks on levinud: nendega filmitakse, pildistatakse, lennutatakse lusti pärast nii asulates kui ka looduses. Kui näiteks lennujaamade lähistel ja elamupiirkondades on ohutuse tagamiseks ja häiringute tõttu drooni lennutamine reguleeritud, siis looduskaitse seisukohalt on droonindus suhteliselt vaba ning kohati on vaid igaühe sisemine eetikanorm see, mis sunnib piirama loomade häirimist.

43. NÄDAL 19.10.2020.- 25.10.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügisene Männikjärve raba

Nädal algas külmade ilmadega.

Esmaspäevast kolmapäevani kõikus keskmine õhutemperatuur 1,5…3,3 kraadini, mis on sama aja vaatlusaastate (1922-2019) keskmisest 1…3 kraadi võrra külmem. Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl (juba enne keskööd) langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval -2,1 kraadini, mis oli selle sügise esimene tugev (<-2 °C) öökülm siinkandis. Kell kaks öösel hakkas juba vihma sadama ja kolmapäeva hommikuks tõusis termomeetrinäit kolme soojakraadini.

Põllumaastik ja mets

Põllumaastik ja mets

Sukelpartide sügisränne - sõtkad

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi ( www.loodusemees.ee )

 

Sõtkas      Bucephala clangula

 

Enam kohatavad sügisrände aegsed sukelpartide liigid saavad tänasega tutvustatud. Loo lõpus leiad ka haneliste ja ujupartide tutvustused. Meil jääb üle veel tutvustada sügisrännul olevaid kosklaid.

Sukelpartidest sõtkaid pesitses meie metsasema ala siseveekogudel kuni viis tuhat paari, kuid sügisene läbiränne on arvukas. Toituma jäädakse meie siseveekogudele vähemarvukate seltsingutena kuni jääkatte tekkimiseni, aga arvukamalt merelahtedele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.