Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kuum ilm ja kuumemaks läheb ning sellega kaasnevast

Postitas Looduskalender - K, 24.06.2020 - 16.16

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Juba tumeda sulestikuga kaljukotkapoeg Kelly oskab ennast pesal juba ise varju hoida

Kui täna, homme Ilmateenistuse andmete veel õhutemperatuurid veel +30-t ei ületa on ülehomsest oodata edasist temperatuuri tõusu.

Selliste ilmadega hoiavad nii loomad, linnud, kui inimesed keskpäeval pigem varjus  ja liiguvad pigem varaastel hommikuti või õhtuhämaras.

Mis meid ohustada võib?

Kuumarabandus võib tekkida selliste ilmadega keha liigsest kuumenemisest ja vedeliku puudusest, kui keha üle kuumeneb võivad tekkida iseloomulikud sümptomid.

Vilets toit pärsib linnalinnu edukust

Postitas Looduskalender - K, 24.06.2020 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist.

Must-toonekurgede pesas me mune enam ei näe

Postitas Looduskalender - K, 24.06.2020 - 09.09

Veebikaamera pilt Galiutha; LK foorumist   

Isalind Karl II

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra

 

Pesaelu tänavu lihtsalt ebaõnnestus. Hiljaks jäänud haudumise lõpetas isaslind  11.juunil.

Muretsema pani muidugi noore emaslinnu kadumine, aga 17. skp-l ta siiski pesa korraks külastas, mis välistas emaslinnu hukkumise ja lootuse tuleva aastasele pesitsemisele.

Suvine aialinnupäevik. Jaaniöö hääled

Postitas Looduskalender - T, 23.06.2020 - 17.17

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Fotod Arne Ader

Rukkirääk

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Just praegu, juuni teisel poolel on kätte jõudnud aeg, mil peaaegu kõik linnud Eestis pesitsevad. Enamusel on pesas pojad, esimene või teine munakurn. Järeltulijate eest hoolitsemise ajal hakkab linnulaul kiiresti raugema, sest selleks pole enam aega ega ka suurt vajadust. Eelolevad kuumad ilmad vähendavad laululusti veelgi, kuid varajastel hommikutundidel ja öösiti võib kohati veel linnukoori nautida. Kuna jaaniajal kipume hiliste õhtutundideni väljas olema, siis võimegi kuulda mitmesuguseid toredaid ööhääli. Kes neid teevad?

Ööbik. Kuigi ööbiku lauluaeg on lõppemas, võib tema laksutamist kuulda veel igal ööl. 

Sõnajalaõitest

Postitas Looduskalender - T, 23.06.2020 - 12.12

Foto Arne Ader

Sõnajalad õites

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

Sõnajalgade õitseaeg pidavat algama jaanilaupäeva keskööl ja õitsemine kestvat tunni, mõningate muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Õied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“ – nõnda arvas vanarahvas.

Sõnajalaõite kohta ei oska miskit kosta, aga müüt on kõigiti ihaldatav ja lummav.

Tegelikult paljunevad sõnajalad eoste abil, mis tuule mõjul laiali kanduvad. Eoste puhul ei ole tegemist seemnetega, vaid hoopis sootute moodustistega.

Kui taimeeos satub looduses soodsasse kasvukohta, moodustub alles eelleht ehk alles seejärel toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus sõnajalg.

Lihtsamalt käib sõnajalgtaimede paljunemine vegetatiivselt risoomi abil.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.