Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses

„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.

Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopos leucotos

Suur-kirjurähn     Dendrocopos major

Krattimas, aga ebaõnnestunult

Metsnugis      Martes martes

Linnutoidu maitse suhu saanud metsnugis areneb – nimelt tuleb kattevõrgu ülemine osa katki närida, et linnutoit maha kukuks ja siis edasi toimetada, aga õnnestumine pole alati tagatud.

Metsnugiseid võime sageli kohata inimasustuse läheduses toimetamas sest elutsetakse väga erinevates metstüüpides ja kasutatakse mitmeid varje- ja puhkepaiku.

Kevad on õue toonud oma ilu ja hingevärina. Me rõõmustame iga võilillelehe üle majaservas, veel ei mõtle keegi nende mürgitamisele, veel on rõõmu murul ukerdava kiriteo üle. Nii nagu aastaajalisuse hinnangud, nii oleme praegu hetkes, kus kõik meie väärtushinnangud on muutumas.

Veel ei ole meil probleeme joogivee kättesaadavusega, aga ka see võib hetkega muutuda. Ja pole mõtet üksteist paanika õhutamises süüdistada, vaid kasutada tuleks aega, mis antud meile teistsuguse elu ettevalmistamiseks. On hea, kui kõige õudsamad stenaariumid ei täitu, hoidkem selleks pöialt. Aga ellujäämise teadmisi tasub nüüd endale ammutada. Rõhutan veelkord, et on hea, kui neid pole vaja kasutada, aga tagataskus võiks nad valmis olla.