Luitsnokk-part ehk luitsnokk      Anas clypeata

Meil võis tänavu pesitseda umbes tuhatkond luitsnokapaari, aga läbirändajaid kohtame sügisel arvukalt. Esimest rändelainet võis märgata juba augusti lõpus, aga teine märgatav läbirändajate laine peaks olema koheselt saabumas.

Harilik kesalill       Matricaria perforata  

Aul      Clangula hyemalis

Massiline läbiränne meie rannikualadel kestab kogu oktoobrikuu vältel. Aule kohatakse mandril harva, kuid sügisrände aegu võib seltsinguid Peipsi järvel ikkagi kohata.

Aulid on kõige väiksemad sukelpardid ja mõlema sugupoole kaal algab poolest kilost, aga isegi suuremate isendite kaal ei küüni kiloni.

Vääriselupaikade inventuuri käigus on riigimetsast leitud kümneid väga haruldasi liike

Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) vääriselupaikade inventuuri senised tulemused kinnitavad, et Eesti loodus- ja põlismetsad on olulisteks elupaikadeks haruldastele liikidele. Eksperdid on riigimetsade vääriselupaikadest leidnud väga haruldasi linde, seeni, putukaid, samblikke, samblaid ja teisi taimi.

Vääriselupaigad on väga mitmekesise elustiku ning kõrge looduskaitselise väärtusega alad, mida on praeguseks leitud vaid 1,3% metsamaast. LUSi eestvedamisel on viimasel kahel aastal riigimetsas kaardistatud ligi 5000 ha vääriselupaiku.

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbri kaaneloos heidab Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktor Janek Urvik valgust lindude eluiga mõjutavatele teguritele ja pikaealisuse edu valemile.

Kaaneloos tutvustatakse lähemalt ka meie kohaliku rekordiomaniku, maailma vanima kalakajaka Marta käekäiku ja saavutusi.

Tartu Ülikooli bioloogia ja elustiku kaitse esmakursuslane Merilin Radvilavičius toob lugejateni ülevaate 24-tunnisest Vaibla linnujaama elust ja melust. Teine noor autor, Gerlin Käärmaa tutvustab oma uurimistööd rasvatihase ja must-kärbsenäpi pesitsemisedukusest.