Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hõrnad elutsevad umbes 110 jões ja ojas

Kirjutas Ene Saadre, Põlula kalakasvatus

Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist

Päevasel ajal näeme koelmul tihedat tegevust

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Jõe- ja meriforell on ühe ning sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.

Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele, et tulla suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.

Karula, Soomaa ja Vilsandirahvuspargid saavad homme 25-aastaseks. Õnnitleme!

Keskkonnaamet annab teada

Fotod Arne Ader

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid saavad laupäeval 25-aastaseks

8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide moodustamisest, mida kutsutakse tähistama traditsiooniliste laulude ja tantsudega.

Kabli looduse õpperajal saab linnuelu selgeks

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Kabli loodusraja laudtee. Foto: (CC) Ivo Kruusamägi

Kui liigud Pärnust Läti poole, siis jääb tee äärde linnumaailma tutvustav õpperada - Kabli looduse õpperada, kus saab tutvuda nii pesakastide, rõngastamise kui rannaloodusega. Rada pole pikk - 1,8 km, läbimiseks kulub paar tundi, kui infotahvlite ja peatuskohtadega natukene tutvuda.

Lai ratastooli- ja lapsevankritee ulatub raja algusest külastuskeskuse juurest pesakastimaailmani. Teele jääb ka Kabli linnujaam, kus linde rõngastatakse ja  kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum.

VIDEO: värsked jäljed lumel vihjavad laanepüü kohalolule

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Värskelt sadanud lumel jälgi märgates võiks ümbrust tähelepanelikumalt uurida

 

Laanepüü     Tetrastes bonasia

 

Laanepüüd on meie looduse põlisasukad ja paigalinnud. Iga-Eestis Ahto peale viimast lumesadu jäljed ja laanepüü videole saigi.

Oma suvise pesapaiga läheduses tegutsetakse aasta ringi. Elupaikadeks sobivad nii kuuse, kui männi kooslusega niisked segametsad, aga seal peaksid kasvama ka lepad, kased, haavad, pajud ja sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse.

Igihaljad kassirattad

Fotod Vello Keppart ja Vikipeedia

Lepiku rohurindes kasvav igihaljas harilik maajalg

 

Harilik maajalg        Glechoma hederacea

 

Pooles Eestis on lumi sulanud ja ka koduaedades võib igihaljaid maajalgu leida…

Sageli on taimed saanud oma nime välimiku järgi ja rahvakeeli kutsutakse maajalga kassirattaks (arvatavalt ümmargusi kassijälgi meelde tuues).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.