Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

VIDEOSERIAAL: Eesti metsa tulevik ? - IV osa

Postitas Looduskalender - R, 19.02.2021 - 15.15

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ neljandale osale.

Metsaseriaali IV osas on jõutud teravamate väljaütlemisteni Eestis rakendatava raiepoliitika kohta.

Kohalike elanike, maakogukondade ja suures osas rahva kannatus hakkab katkema - metsade raiekorralduses on oluliste muutuste vajadus ilmselge!

Tõstatunud on küsimus: Kes ja kus võtab vastutuse Eesti metsades juba toimunud ja jätkuvalt toimuva nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult mittejätkusuutliku majandamise eest?

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXIX osa

Postitas Looduskalender - R, 19.02.2021 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Randtiirud

Randtiirud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 258       Kõige pikema rännuteega lind

 

Randtiir       Sterna paradisaea

 

Randtiir võtab meil pesitsevatest lindudest ette kõige pikema rände, lennates talvituma Lõuna-Aafrikasse ja Antarktise rannikule. 

Randtiirude ränderekordist kirjutas Marko Mägi: https://www.looduskalender.ee/n/de/node/4765

 

Pakane ja muutlik talveilm

Postitas Looduskalender - N, 18.02.2021 - 14.42

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallhülged, merikotkad, merejää tekkimine ja liikumine

Pakaselised ööd, mandril oli öösel paiguti kuni 30 külmakraadi. Ka homme särab päeval päike, mis külmakraade poole võrra öisega võrreldes kahandab. Muuhulgas homme vahetub kuu faas.

Hülgerannal oli täna varahommikul Saaremaa lääneküljel kuusteist külmakraadi, päeval näitab kraadiklaas poole vähemat. Veetemperatuur on 0,3-ga miinuses ja huvitav on jälgida jää teket ning liikumist.

Aga ega see ei tähenda, et ilm veebikaamera ees soojem oleks, sest päeval 10.m/s tõusnud lõunatuulega lisandub tuulekülm ehk tunnetuslikku pakast võib seal olla pea paarkümmend kraadi.

Viigerhüljeste jäine elukeskkond

Postitas Looduskalender - N, 18.02.2021 - 12.47

Fotod Simmo Kikkas, www.360.ee

Ilmateenistuse jääkaart

Viigripojad tulevad ilmale rüsijää vallide vahel või lumekoopas

 

Viigerhüljes ehk viiger         Pusa hispida

 

Väinamerd katab kinnisjää ja üle aastate saavad viigrid neile omastes tingimustes poegida. Merejää keskkond on oluliselt puhtam, kindlasti tõbedest vabam ning vähema sotsiaalsusega viigrid ei koondu poegimiskolooniatesse nagu hallhülged.

Mootorsõidukiga väljaspool avalikke teid

Postitas Looduskalender - K, 17.02.2021 - 12.12

Keskkonnaamet tuletab meelde

Foto VikipeediA

Lumerohke ja pakaseline talv meelitab loodusesse nii suusatajad, matkajad, kui mootorsõidukite juhid, kes soovivad sõita nii metsades, põldudel, niitudel, jääkattega järvedel või merejääl.

Kuid auto, atv või lumesaaniga väljaspool selleks ettenähtud teid liikumiseks tuleb esmalt veenduda, kas see on lubatud.

Liiklusseadusest tulenevalt ei ole looduses väljaspool teid mootorsõidukiga liiklemine üldjuhul lubatud, v.a maaomanikule või maaomaniku loal tema kinnisasja piires, aga ka lumesaaniga maastikul sõitmiseks on vajalik maaomaniku luba.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.