Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Isaslind toomas lisa pesamaterjali

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Must-toonekurgede pikk, viienädalane haudeaeg hakkab lõpule jõudma, aga seda võivad mõjutada veidi selle kevade muutlikud ilmad. Kordamööda hauvad mune mõlemad vanalinnud, aga just viimastel päevadel on toodud lisaks nii pesapiirde materjali, kui täiendatud samblaga pesa ja mõnest munast kostab vaikset „juttu“.

Keskkonnaminister Rene Kokk kuulutas 13. mail avatuks tänavuaastase looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid".

2019. a looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" jagab soovitusi, kuidas hoida loodust.

Eesti loodus on meie kõigi hoida. Elurikka keskkonna säilimine sõltub meie endi tegudest ja valikutest.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jänesekapsas õitseb metsades

Nädal algas hallase hommikuga. Esmaspäeval langes minimaalne temperatuur õhus -3 kraadini ja mulla pinnal mõõdeti Jõgeval linna idapiiril -4, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -6 ja rohul ligi -10 kraadi.

Muld oli hommikul põldudel pealt külmunud. Tugev öökülm (õhus ligi -3 kraadi) esines ka neljapäeva öösel. Maapinna lähedal esines nädala jooksul külmakraade peaaegu kõigil öödel.

Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid päeviti 11...17 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5...10 kraadini, olles esmaspäevast laupäevani 1...5 kraadi võrra vaatlusrea keskmisest madalam ja pühapäeval peaaegu normis.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesasolemise periood on linnupoja elus üks ohtlikumatest, kuna sel ajal ei suuda nad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Arvatakse, et kisklus ongi üks olulisemaid linnupoegade loodusliku suremuse põhjustajaid ning selle ohu vähendamiseks peaksid pojad võimalikult kiiresti lennuvõimeliseks sirguma ja pesast lahkuma; lisaks peaksid nad valima pesast lahkumiseks parima hetke, milleks on varahommik.

Keskkonnaministeerium annab teada

Vasakult Karin Poola, Aiki Jõgeva, Ester Valdvee, keskkonnaminister Rene Kokk, Anne Nurgamaa, Marju Kõivupuu ja Uudo Timm

Looduskaitsekuu avamisel kuulutati välja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja kuue looduskaitsemärgi saajad. Eerik Kumari preemia pälvis teadlane Marju Kõivupuu.

Marju Kõivupuu on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid. Tänu tema uurimustele on Eestis laialdaselt tuntud ristipuude traditsioon ning tema pideva selgitustöö tulemusena on neid hakatud rohkem märkama ning hoidma. Teaduspõhise ning tasakaaluka lähenemisega on ta väga hinnatud ekspert ka looduslike pühapaikade valdkonnas.