Tähelepanekud edastab Aivar Leito

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Head linnusõbrad veebikaamerate jälgijad.

Olen pidev linnukaamerate vaataja ja seal nähtu üle mõtiskleja, et kes mis miks ja kuidas sh pesaelu poegade pesaelu sünnist saati.

Olen avastanud nii ühiseid jooni kui ka erisusi sõltuvalt liigist, poegade vanusest ja muudest teguritest sh vanemate suhe poegadega ning välismõjud.

Must-toonekure poegade puhul on silma torganud, et nende omavahelised suhted on tihedad ning näha on olnud palju erinevaid käitumisi ja vastusreaktsioone.

Kuni viimase ajani magasid kõik kolm poega enamasti tihedalt koos nii öösel kui päeval ning suhtluse hulka kuulusid pidevalti erinevad kurguhäälitsused, sisinad ja nokaklõbinad, aga ka teineteise sulgede sugamine ja näkitsemine...

Fotod Vikipeedia

Signaalvähk

Signaalvähk ehk tähnikvähk      Pacifastacus leniusculus

Kuni 2008. aastani oli meie vetes jõevähk ainus teadaolev vähiliik, kuid nii pole see jäänud.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Luigelill

Põdrakanep on oma õiekobara pikalt lahti venitanud ja juba õitseb selle ülemine tutt. Karvane pajulill aga alles alustab ja väikeseõieline on ikka veel meeste hädade leevendamiseks korjamisküps.

Kollased ilmasambad - vägiheinad sirutavad end kõrgelt üle niitude, nii kollasekarva üheksavägine, kui ka sinkja südamikuga must vägihein. Nende madalam ja hõredam koopia maarjalepp, aga hakkab juba õitsemist lõpetama.

Palderjan pudistab viimaseid roosakaid õisi ja kui tema juur välja kaevata, on sellel juba vänge kassihimurohu lõhn. Lääne-Eesti teede ääres õitseb valge sõlekujuline metsporgand, kollane moorputk aga juba lõpetab.

Foto Arne Ader

Üheksavägine

Üheksavägine          Verbascum thapsus

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Laialehine hundinui

Sattusime Mikuga kord konverentsile, kus itaalia teadlased tegid ettekande uuringust, mis näitas, et kui õues on üle 25 kraadi, siis hoiduvad inimesed varju või veekogude äärde.

Sedasama võime me näha praegu oma armsal kodumaal. Kuuma eest poevad inimesed täispuhutud basseinidesse, tiikidesse, järvedesse ja merre.

Ja see on hetk, kui meil jätkub silmi ka veetaimede jaoks. Kas olete märganud, et hundinuiadel on juba pruunid pikad nuiad otsas, nende rohelised krõmpsud varred pole enam nii mahlased süüa. Olete ju ikka proovinud ülessikutatud hundinuia vart koorida lehtedest nagu banaani ning süüa seda varre heledat ja mahlast alumist otsa? Skaudid kasutavad seda esmaseks näljakustutuseks.