Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Vainurästa pesa Virumaal Soldinos

Vainurästas     Turdus iliacus

Laulurästas       Turdus philomelos

Meil pesitseb kokku viis rästaliiki. Pisemad nendest ning lisaks kõigele ka välimuselt üsna sarnased  oleks vainu- ja laulurästas.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Kaarel Kaisel

Rukkirääk

Rukkirääk        Crex crex

Mäletate kooliõpikutest muinasjuttu linnust, kes vapralt lõunamaalt jala koju tuleb. Rääk Räägupoeg Rukkirääk on ta nimi. Enamasti on muinasjuttudel sees killuke tõde, aga tubli kapaga on neisse visatud ka inimese väljamõeldisi.

Rääk lendab, lendab nagu lind. Aga alguse said need lood kindlasti sellest, et maainimesed rukkirääku varakevadel usinalt kuhugi sammumas näevad.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Mäger                    Meles meles

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Võsaülased

Kevadlille kohti peab teadma. Ülasekohti kindlasti.

Nii nagu sinilillemetsani või paiselehti täis kraaviperveni juhatavad meid lapsena isa ja ema, nii peame ka ülasekoha üles leidma. Ülasenoppimiseks tuleb jalga panna kummikud, sest nad kasvavad varjulisel kraavipervel või päris märjas lehtmetsas. Just seal on neid nii tihedalt, et ülased moodustavad otsekui suured rohelised lehekuhjad, mille peal valged, vähe punaka jumega õied tähtedena paistavad.

Fotod Arne Ader

Aas-karukell

Aas-karukell        Pulsatilla pratensis

Armsad kevadised õitsejad on üleni karvadega kaetud: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja nähtavale on ilmunud juba ka karvased lehed.

Taimed kasvavad liivasel pinnasel ning hõreda rohukattega aladel. Kauneid kasvukohti leiame mererandadelt. Alles pärast õitsemist ajab õievars ennast sirgu ja kasvades märgatavalt pikemaks. Nõnda saab hõlpsamini tuule abil oma seemneid levitada.