Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Laanerähn tegutsemas. Paistab et Lahemaal läheb neil hästi. olen neid seal tihti kohanud. Kõhutäidet leiab metsakahjurite näol ning nende otsingul tegutseb lind  äärmise põhjalikkusega.

 

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad meie vanemaid, looduslikemaid metsi – ikka seal, kus kuuski kasvamas ehk sellistes metsades kuhu metsamasinatel ligipääs raskendatud ja nii pole laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.

Joonistusvõistluse  kuulutasid välja Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu kunstnike liit, Tartu lastekunstikool ning TÜ loodusmuuseum.

Joonistusi „aasta linnust“ rasvatihasest ning meie teistest tihastest oodatakse kuni 20. oktoobrini.

Tutvu tingimustega: LINK

Joonistusi hinnatakse neljas vanuserühmas, parimaid autoreid autasustatakse 18. novembril TÜ loodusmuuseumis (Vanemuise 46, Tartu).

KIK annab teada

Foto www.lounaeestlane.ee

Esmaspäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Rõuge Ööbikuorus Võrumaa kõrgeim ning silmapaistev vaatetorn „Pesapuu“.

Vaatetorni kõrguseks on kolmkümmend meetrit, meenutades kahe linnupesaga puud.

„Pesapuu“ oli nii projekteerijatele (arhitekt Karmo Tõra), kui ehitajatele tõsiseks väljakutseks. Vaatetorn pole pilkupüüdev ainult päevasel ajal, vaid ka pimedas sest torn on valgustatud.

Korrastatud külastuskompleks on avatud juba kesksuvest.

Rõuge Ööbikuoru uus vaatetorn, külastuskompleks ja uuendatud matkarajad on avatud kõigile huvilistele aastaringselt ja tasuta.

Lõuna-Eestis liikudes tasub täitsa vaatama minna.

Ornitoloogiaühing annab teada

Inglanna Sacha Dench lendab tiibvarjuga mööda väikeluikede 7500 km pikkust rändeteed nende Venemaa pesitsusalalt talvistuskohta Inglismaale, et juhtida tähelepanu selle kauni linnuliigi olukorrale ja kaitse vajadusele. Väikeluige arvukus on viimase kahekümne aastaga ligi poole võrra vähenenud. Meilt läbirändava alamliigi populatsioon on praegu  umbes 18000 isendit.  Sacha alustas oma lendu 19. septembril Petsora jõe deltast. Oma teekonnal teeb ta koos tugimeekonnaga peatusi riikides, kus on väikeluikedele olulised peatusalad. Eestisse plaanib ta jõuda oktoobri keskel. Sacha kohtub siin kohalike kogukondadega ja räägib väikeluikede kaitsest. Ta liigub marsruudil Luhamaa-Tartu-Põltsamaa-Türi-Rapla-Haeska-Lihula-Pärnu-Häädemeeste-Ikla. Eesti keskne üritus toimub 10.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Pihlakas

Sügiseti on ikka tavaks pihlakatest juttu teha, sest olgem ausad - see on ainus aeg aastast kui nad on tõeliselt silmatorkavad ja iga oma ihukarvaga peatselt saabuvat kaamost tunnetades kipub hing klammerduma millegi ilusa ja elusa külge. Siit edasi läheb aina pimedamaks ja monokroomsemaks kuni esimene lumi, kui see tulla suvatseb, korraks päeva päästab.

Kui kõrvale jätta pihlaka koht lindude toidulaual ja tiivuliste roll pihlaka laialdases levikus, siis on pihlakas väga tähtsal kohal ka meie rahvapärimuses. Pihlakas oli väga tähtis püha- ja nõiapuu, kellele sekundeerib meie kultuuris üksnes tamm - pihlakat on sarnaselt tammega seostatud piksega.