Olete kindlasti märganud, et soe ja vinduv sügis on taas pajuutud välja meelitanud? Tegelikult ei ole selles midagi imelikku. Kui oma pildipanka vaatan, siis just enne jõuluaega olen neid maal alati pildistanud.

Nii nagu heal lapsel, on ka pajuurbadel palju nimesid, aga just praegu on nad ilmselgelt utud ehk valged lambautekesed. Pajuuteke on pugenud kaitsvate pungasoomuste vahelt sügisese sooja ja niiskuse tõttu välja ja seda hõbevalgete kattesoomustega ääristatud urvakest ei topi enam kuidagi sinna sisse tagasi.

Õnneks ei tee külm seesugusele karvasele urvale liiga. Alles kevadel saame teada, kas pajuutust areneb roosa emasõitega pajukiisu või saab temast uhke kollane, pikkade tolmukatega pajutibu.

Suurim hiid-lehtervahelik seisuga 13. 09. 2010, läbimõõt 41 cm. Võrdluseks sandaal jalanumbriga 45

Rekord nr. 58. Hiid-lehtervahelik

21. sajandi esikümnendi lõpuaastail ilmusid meie tagaaeda Räpinas suured heledad seened. Loodustark sõber määras need hiid-lehtervahelikeks - Leucopaxillus giganteus.

Kas te olete vaadanud, kes on kõige vapram lill teie peenral. Nüüd, kui külmalaine muutis kogu rohelise rahva klaasistunud tumerohelisteks jääpurikateks. On üks taim, mis taas lume alt väljasulades ei vaju lössi ja ei moodusta rohelist laialivalguvat ollust, vaid mis rõõmsalt selja sirgu ajab ja isegi oma siniste õiesilmadega teile vastu naeratab.

Võõrasema! Võõrasemad on need kenad õitsejad. Olen nende õisi näinud ikka ja jälle ilmuvat lume alt kuni jaanuarikuuni, siis tuleb väike paus ja kevadel kui lumi läheb, alustavad nad samas seisus, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud.

Kalakajakas           Larus canus

Hõbekajakas         Larus argentatus

Täna, 28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.