Harilik lumimari      Symphoricarpos albus

Raagus okste ja taeva hallil taustal paistavad hästi nähtavaks muutunud ja kunagi äärmiselt menuka ilutaime, lumimarja valged viljad. Viljad on kuni sentimeetrise läbimõõduga ja peidavad endas kahte seemet.

Värbkakk      Glaucidium passerinum

Rästasuuruseid värbkakke pole kellegagi segi ajada. Kui puudelt lehed läinud muutub võrades toimu nähtavaks ja hakkab silma.

Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt – kuna sageli avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses – nähakse hübriide sageli. Kuid selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses.

Taliteraviljapõllud rohetavad ja metsad on raagus

Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul tavapärasest kõrgemana.

Vaatlusaastate (1922- 2019) keskmise järgi on langenud siinkandis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kadripäeva paiku juba püsivalt alla null kraadi. Lõppenud nädalal aga kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4…9,3 kraadi piires.

Neljapäeval (19.11) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 11,2 kraadini. Varem ei ole nii hilisel kuupäeval Jõgeval sellist kõrget termomeetrinäitu registreeritud.

Siidisaba ehk viristaja            Bombycilla garrulus

Sügis kestab ja linnud on juba tühjaks söönud nii pihlakad, lodjapuud, viirpuud, arooniad, kui metsõunapuud. Kauaks meilt läbirändavad viristajad siia pidama jäävad, kui söödavalt kasinalt leidub? Aga ränduritelele kõlbavad ka kadakamarjad, hädaga isegi lumemarjad…

Siidisabad rändavad päevasel ajal, aga nende salgab jäävad praegusel ajal enamalt jaolt alla sajapealisteks.