Hallhüljes       Halichoerus grypus    

Iga päevaga kasvab äsja sündinud hülgelaste hulk. Poegimiskoloonias muutub olukord suisa tundidega.

Peatselt on meil põhjust kirjeldada edasisi sündmuseid, mis kaamera ees võivad toimuda.

Tormiste ilmadega tekkinud elektrikatkestused on nüüdseks suures osas likvideeritud ja talilinnukaamera töötab.

Kurgja talu jahu- ja saeveski, mille rajas Carl Robert Jakobson 1879. aastal

Kurgjal on kaardistatud haruldaselt suur ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mitmeid kaitsealuseid liike, vääriselupaiku ning mis hõlmab olulist rohekoridori. Suure kaitseväärtuse tõttu planeeriti alale 400 hektari suurust maastikukaitseala, kuid plaan ei saanud teoks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas eile Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja vajalikud dokumendid Kurgja riigimetsaala looduskaitse alla võtmiseks.

Kuuse-käbilind        Loxia curvirostra

Kui kuuskedel kuuskedel rohkesti käbisid nagu meie tänavusel aasta puul, võime kuuse-käbilinde suuremat arvukust loodusmaastikel märgata.

Tänavuse olematu talve järel oleme veel kevadekuulutajate ootel, kuid kuuse-käbilindude pesades võivad juba munad olla!

Kuuse-käbilinnud ajastavad oma pesitsemise toidurohkuse ajale, kui päikseliste ilmadega avanevad kuuskedel ja mändidel käbisoomused.

Kiivitaja         Vanellus vanellus

Nn kevadekuulutajaid märgati juba nädala eest sest rändeks sobivaid  lõunakaare tuuli koos soojade ilmadega on tänavu pidevalt esinenud. Mõnes mõttes isegi kummaline, et nad sellise talvega varem ei saabunud?

Rändurite liikumisteed kulgevad kevadel mööda rannaniite või jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu veelompide ümbrusest, kus maapind sulanud ja tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Laiade, ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt jääb neil veidi heitlikuks ja eemalt paistab linnusalk mustvalgena, aga linnud hakkavad maanteedel autoga kulgejatele kindlasti silma.