Nii sai 10 aasta eest alguse sõna otseses mõttes harrastusteaduse (Citizen science) foorum: registreeritud liikmeid on hetkel 3756, käsitletud teemasid 635, üle 600 000 vaatluskirje…

Tänaseks 21.09.2023. aastal on registreeritud liikmeid LK-foorumis 4559, käsitletud teemasid 802 ja vaatluskirjeid 895194.

Esimene foorumi kokkutulek Alliklepas Looduskalendri välibaasis. Sügis 2008.

Esimene foorumi liikmete kokkusaamine 2008. aasta augustis

Pole vist eriti tähtis, kas see algas just viisteist aastat tagasi või pisut varem, aga kuidagi kogunes rahvusvaheline seltskond inimesi virtuaalselt ümber must-toonekure pesakaamera (tollal ainuke Eestis).

Seda nimetati foorumiks. Tõsi, sel inimeste koosoleku vormil polnud tol ajal kõige parem aura, aga ma arvan, et me suutsime seda parandada tänu vabatahtlikele administraatoritele ja moderaatoritele, kes on tegutsenud ühelt poolt märkamatult, aga vajadusel üsna jõuliselt.

Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.

Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.

Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Pihlakaid märkame kasvamas väga erinevates kasvukohtades: tihedas alusmetsas, metsaveertes ja merelaidudel, vahel ainsa puuna. Pihlapuid ei kasva soodes või ajuti üleujutatavatel aladel.

Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga

Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.

Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.

Kui leiad vaktsiinipala: