Augustihommiku udust kerkib nüüd välja aina punasemaid asju. Küll on need lodjapuu erepunased kobarad, küll pihlakamarjad, millel viisnurk otsa ees. Rohelus on hakanud väsima, muutunud leherohelisest vanaroheliseks. Nii märkamatult, et ainult silmanurgast tajume, kui suur samm sügise poole on astutud.

Eelkõige just valminud marjad on need, mille järgi aru saame, et sügis on teel. Või isegi jõulud.

Elina Allas saatis mulle pildi sellest, kuidas Võru keskväljakule istutatud jõulukuuse all on ridakond pohlamättaid, millel lõbusad punased marjad küljes. Ja mida keegi ära ei söövat. No kuidas sa sööd ära jõulud?

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Kanakull           Accipiter gentilis

Ujuv penikeel      Potamogeton natans

Ujuv penikeel on meie veekogudes täiesti tavaline, mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Vähenõudlikuna, sageli suurtes kogumites esinevana pole tema äratundmisega raskusi. Kasvutingimuste, aga ka vee omaduste suhtes leplik, taludes isegi ajutist kuivale jäämist.

Veekogu põhja on taim kinnitunud rohkelt haruneva ja roomava risoomiga. Risoomist sirguvad arvukad ümmargused varred, mis tõusevad veepinnale ja püsivad seal ujulehtede abil.

Väike-konnakotkas       Aquila pomarina 

Noorlind, keda foorumi liikmed Mailiks kutsuvad saab mõne päeva pärast kahe kuuseks – paras aeg kasetüvede vahel harjutada.

Vahel võib pesa tühjaks jääda, siis istutakse veel kaamera kõrval oleval oksal, aga nii võib ka kaamera asend muutuda, loodame, et nii ei lähe ja me saame pesaelust ja lennuharjutustest osa.

Noorlindu toidab isaslind ja emaslindu pole me pesal enam pikalt näinud.

Pääsusaba      Papilio machaon

Pääsusabad kuuluvad ratsulibliklaste sugukonda ja nende esindajad on välimuselt üsna erinevad. Lisaks pääsusabadele on meil kohatavatest teised sugulased  ümarate tiibadega apollod ehk mustlaik- ja punalaik-apollo.