EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu tema bioloogiast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Foto Arne Ader

Karupoeg närib sookailu ( www.loodusemees.ee )

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Maanteedel liikudes näeme koristatud viljapõlde, aga jahimehed on loomadele kasvama jätnud söödapõllud ja need jäävadki metsaelanikele.

Millega suured loomad endid nuumavad?

Täiskasvanud isasloomad liiguvad üksikult.

Fotod Arne Ader

Vanasti nimetati kõiki täna tutvustatavaid punapuravikeks, aga täpsuse huvides tõdeme, et meie metsades kasvab vähemalt viis raskelt, aga eristatavat punapuraviku liiki. Seenelisele lihtsalt teadmiseks, et punapuravikud on nn mükoriisaseened, mis moodustavad ektomükoriisasid kasvavate metsapuudega ehk siis punapuraviku kasvukohal oleks oluline tähele panna ümbruses kasvavaid puuliike.

Kõik punase kübaraga puravikud on maru head söögiseened, mida võib koheselt pannile lõikuda, seenesuppi keeta, šnitslina praadida, marineerida, soolata või kuivatada. Puravike „kuldaeg“ meie metsades kestab. Punase kübaraga puravikke annab korjata oktoobri lõpuni.

Fotod VikipeediaA

Näpujälg värvub sinakaks nagu ka pruuni puraviku lõikepind

Fotod VikipeediaA

Lehmatatiku viljakehad. Kübaraaluste torukeste poorid on suured ja veidi nurgelised

Lehmatatik ehk lehmapuravik      Suillus bovinus      

Lehmatatikuid võime vahel kasvamas märgata hiigelsuurte kogumitena, männikutes, aga sagedamini metsa äärealadel, sageli metsateedel või -sihtidel. Üks meie tavalisemate puravikuliste hulgast ja värskelt söödavad nagu järgmised tutvustatavad.