Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Hiireviu

Maakodu rõdul istudes ajab mind kogu aeg oma häälega segadusse üks lind. Kes vilistab. Ja segadusse ajab seepärast, et kaks lindu lasevad seal üsna sarnast vilet.

Kui Tammetsõõri pühapaigast tuleb justkui hüpates-lennuga üks vilet puhuv suurem lind, siis on see pasknäär.Aga see teine, kes vahel kõrgel puudelatvades ja vahel üleoja heinamaal vilet laseb, otsekui kiljub, see on hiireviu.

Hiireviu tuleb peale seda, kui heinamaalt saab hein niidetud, ka selle toki otsa istuma, mis pandud traktorile märgiks suurt kivi näitama.

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kõigi kotkapoegade vanuseks sai kaks kuud – aeg lendab.

Isaslind Ivo suudab nii peret toita, kui noorlindudele vajalikke kotkatarkusi edasi anda. Aga pojad arenevad silmnähtavalt ja kiirustavad isaslinnu saabudes söömaaegadeks pesale.

Kalapüügiga noorlinnud veel hakkama ei saada see on teiste kalakotkapesade läheduses liikunule selge.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kuumadel  päevadel  võis  haritud  põldudel  näha  tolmukeeriseid  

Kuni  neljapäevani  püsis  väga  kuum  ilm.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  päeviti  31...32  kraadini.  Ka  ööd  olid  väga  soojad.  Minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  19...20  kraadini,  mistõttu  elamutes  ei  jõudnud  toad  öö  jooksul  päevasest  leitsakust  maha  jahtuda.  Ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  esmaspäevast  neljapäevani  24...26  kraadi.  

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader ja Aare Lindt

Admiral

Eelmisel nädalal rääkisin oma liblikaaiast ja mõtlesin, et liblikatest ma sel suvel enam ei räägi. Sest õues on nii palju olendeid, kes aina hõikavad: “Räägi minust! Räägi minust!” Sigur ja viud, piiritajapojad, kes kohe oma esimese lennu teevad ja takjatutid, millega nii mõnus takjasõda mängida.

Aga Võtikvere raamatulaadal tuli mu juurde mitu inimest, kes õhinal admiralidest rääkisid. Ja pidin tunnistama, et ega ma neist ise suurt ei tea, ainult seda, et nad rändliblikad on ja et nad veidi admiralide kolmnurksete vormimütside moodi välja näevad. Tumepruunid, ilusate uhkete oranžide triipude ja valgete tärnidega tiivatipul.

Helistasin siis jälle liblikateadlasele, kes mu meelest kõige paremini liblikaid tunneb – Urmas Tartesele.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku. Eelise saavad veelise eluviisiga organismid ning sageli laiendavad uued madalaveelised alad veelindude toitumisvõimalusi. Kas aga kobraste tegevuse tulemusena tekkivad aeglase vooluga või lausa seisva veega alad on veelindudele pesitsemiseks atraktiivsed?