Lepapoid noortel lepalehtedel

Lepapoi           Agelastica alni

Lepapuud suurematele loomadele huvi ei paku - põder ei söö leppa ja aasta loom kobraski kasutab lepapuud vaid paisu või pesakuhila ehitusmaterjalina ja teistel imetajatel puudub sootuks huvi leppade vastu.

Vähemaid tegelasi, kes talve valmikutena üle elanud võime maikuust alates  märgata leppadel ringi sibamas.

2017. aasta looduskaitsekuu matkasellid Järvamaal, Võlingi oja ääres

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Mustikate õrnad õied on tagasihoidlikud, rohekasvalged, veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest.  

Harilik mustikas on meie looduses täiesti tavaline taim, kasvades paremini niiskemates okas- ja segametsades. Muuhulgas kanarbikulisena hea meetaim ja vaata, et tuntuim ravimtaim.

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Videos saabub isaslind Karl II pesale poegi toitma. Mõlemad vanalinnud on hoolitsenud selle eest, et kõik oleks korralikult toidetud – noorte kurepoegadega on see veel kerge.

Kolm vanemat kurepoega on tänasega nädalasteks saanud. Noorim ja väikseim koorus kaks päeva hiljem ehk suurruse vahe on silmaga nähtav.

Esimene elunädala ilmadegagi on „vedanud“ , kurepojad karastuvad, nautides päikesepaistest D-vitamiini.

Mai alguses saabusid tagasi Eestisse esimesed öösorrid, kes seni talvitasid Kagu- ja Lääne-Aafrikas. Seoses aasta linnu naasmisega ootab Eesti Ornitoloogiaühing kõigilt tähelepanelikelt loodushuvilistelt sorrivaatlusi, et saada parem ülevaade liigi olukorrast ja levikust.

Öösorri vaatlused saab kirja panna aasta linnu veebilehel olevas kaardirakenduses www.eoy.ee/oosorr/oosorrivaatlused/, kus tuleb üles märkida vaatluse aeg ja koht. Vaatluste kogumine kestab sügiseni, mil öösorrid oma talvitusaladele suunduvad.