Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Helimaastik šaakalitega

Postitas Looduskalender - R, 13.09.2019 - 14.14

Helipildi salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal      Canis aureus

 

Helipildi poole minuti juures kuuleb šaakalite tegutsemist koer ja annab sellest klähvimisega teada, aga seltsingulased ehk ka pererühmadena elutsevad šaakalid ei tee temast väljagi, teadvustades, et aeg on jahile siirduda. Nagu veebikaamerast näha on sellised rohke taimestikuga rooalad neile sobivateks elupaikadeks.

Käokannus

Postitas Looduskalender - R, 13.09.2019 - 09.19

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Loodus hakkab vaikselt oma lillesilmi kinni panema ja seetõttu rõõmustame iga lilleõie üle aias ja metsateel.

Minu eriline armastus aialillede seas on lõvilõug, küllap sellepärast, et ta minu sünnipäeva paiku vanasti õitses. Nüüd võib õitsvaid lilli pea aasta läbi lillepoodidest leida.

Lõvilõugadega sai lapsena ikka lõvi mängitud. Vajutasid õie külgedelt “lõvi lõuad lahti” ja siis teine laps pani oma näpu sinna sisse. Lõvilaps lasi lõuad kinni kukkuda ja möirgas hirmsasti.

Rannavall käokannustega. Vormsi

Vaatame Eesti loodusrekordeid - IV osa

Postitas Looduskalender - R, 13.09.2019 - 08.30

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Rekord nr. 10. Parim ajalooraamat.

Parim ajalooraamat looduse nautimiseks, on Enn Tarveli „Lahemaa ajalugu“.

Parim ajalooraamat looduse nautimiseks, on Enn Tarveli „Lahemaa ajalugu“.

Teost on kaks korda välja antud (1983 ja 1993) ning tegu on väga heas laadis ja lahendusega ajalookäsitlusega. Ise õppisin teda tundma kaugel Põlvamaal Kauksi külas 1995/1996 aasta külmal talvel. Jahedas ja üksinduses jäi kõik hästi meelde ja neelasin kõik tervikuna alla. Kaasa aitas loomulikult autori hea stiil ja käsitlus, mis teose kõigile loetavaks teeb. 

Kõpu must koob Eesti maal võrku

Postitas Looduskalender - N, 12.09.2019 - 16.16

Lea saatis meile küsimuse koos pildiga

Vastas Urmas Tartes

Naissaarel  oli tee kohale võrgu pununud päris muljetavaldava suurusega ämblik. Rattaga sõites tuli sellist takistust silmade kõrgusel märgates kiirelt pidurdada.

Kellega on tegu?

MEIE SUURIM ÄMBLIK: Kui Kõpu must sirutab laiali oma kenad musta-valgetriibulised jalad, katab ta väiksema peopesa. Seetõttu on ta ise kergeks saagiks suurematele lindudele

MEIE SUURIM ÄMBLIK: Kui Kõpu must sirutab laiali oma kenad musta-valgetriibulised jalad, katab ta väiksema peopesa. Seetõttu on ta ise kergeks saagiks suurematele lindudele

 

Urmase loal avaldame juba 2002. aastal „Õhtulehes“ ilmunud loo.

Kuidas arvestada ökosüsteemide taastamisel hetkeväärtust

Postitas Looduskalender - K, 11.09.2019 - 14.14

Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Arne Ader

Jääkturbaväli. Ess-soo

Jääkturbaväli. Ess-soo ( www.loodusemees.ee )

Mida teha, kui ökosüsteemi taastamine ohustab alal praegu elavaid liike?

Rikutud ökosüsteeme on hakatud taastama kogu maailmas. Mõnikord on aga niisugustele aladele elama asunud mõni ohustatud liik või kahjustaksid taastamistööd seal hingitsevaid jäänuk-asurkondi. Teadlased ja praktikud Tartu Ülikoolist, Eestimaa Looduse Fondist ja Eesti Maaülikoolist on uurinud selliste konfliktsete olukordade lahendamise teid, kasutades muuhulgas oma kogemusi Eesti soode taastamisel. Uurimus ilmus teadusajakirjas Journal of Environmental Management.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.