Hallhüljes         Halichoerus grypus           

Tihedalt loomi täis hülgerand tekitab vaatajates küsimusi?

Kas hallhülged poegimiskoloonias toituvad ja sellest johtuvalt ka roojavad, kui neid on sedavõrd koos?

Hülged toituvad merel, sigimispaigast eemal ja jätavad üldjuhul ka oma "kõutäie" sinna.

Rebane       Vulpes vulpes

Tänavu ei anna kahjuks lumel jäljeraamatut lugeda, aga nimetatu on igati põnev tegevus. Rebaseid on paaris koos lippamas nähtud juba jaanuaris. Jooksuaeg muudab loomad liikuvamaks: väheneb ettevaatlikus ja muidu hämaras liikumist alustavaid rebaseid võib nüüd kohata ka südapäeval.

Paarike tegutseb üpris suurel maaalal ja seda märgistatakse nii emas-, kui isaslooma poolt vänge rebase uriiniga: sirtsutades kividele, puurontidele, kändudele ja põõsastele. See vänge „rebasehais“ võib meid üllatada ka lumeta maastikus. Vahel võime kuulda rebaste katkendlikku klähvimist.

Päeva vanune hülgepoeg

Hallhüljes        Halichoerus grypus    

Piltidel on näha päeva või paariseid hülgepoegi, aga välimuse järgi on äsja ilmavalgust näinud  hülgepoegadel raske vahet teha. Mõne päeva vanustel on näha veel nabanööri, mis aegamisi atrofeerub ja rannakividel liikudes maha hõõrutakse.

Iga päevaga lisandub uusi ilmakodanikke ja eks meil ole põhjust nende elukorraldusi jälgida.

Mornel, teise nimega roosterind-tüll (Charadrius morinellus), on tundraaladel ja alpiinses vööndis pesitsev kahlaja. Eestis kohatakse aastas vaid üksikuid linde.