Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi on taimeliik, mida ei leia kuskilt mujalt maailmas peale Saaremaa. Keskkonnaamet kinnitas selle haruldase taime säilimiseks tegevuskava, mille elluviimisel kasvab liigi ja tema kasvukohtade arvukus.

„Saaremaa robirohi on endeem ehk liik, mida leidub maailmas vaid ühel piiratud alal - Eestis. Seetõttu ongi meie kohustus tagada selle haruldase liigi ellujäämine meie looduses,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Saaremaa robirohi kasvab madalsoodes, allikasoodes või soostunud niitudel ja vajab piisavalt valgust. Täna on meil teada 71 robirohu kasvukohta, mis asuvad kõik Saaremaa lääne- ja loodeosas. Lähima viie aasta kaitse-eesmärgiks on suurendada kasvukohtade arvu 80-ni.

Hooaja lühikokkuvõte

2019. aasta hooajal loendati kokku 2,33 miljonit lindu ehk siis veelinde, sealhulgas kahlajaid ja kajakaid. Arvukaimad rändurid olid mustvaeras Melanitta nigra (0,92 miljonit), aul Clangula hyemalis (0,34), valgepõsk-lagle Branta leucopsis (0,3) ja viupart Anas penelope (0,12). Loendustel osalesid Juho Könönen, Jon Jörpeland, Tarvo Valker, Andrea Maier, Annika Forstén, Antero Lindholm, Jukka Salokangas, Kaarel Võhandu ja Aapo Salmela. Teised osalejad ja abilised on ära toodud 3. novembri postituses.

Lugesin lugu sellest, kuidas tuhkur ühes talus kõik kanad ära murdis ja üksteise otsa ladus. “Tõhk selline!” hüüab mu maainimese olemus. Mu maakodu on praegu Võrumaal Tohkri külas ehk siis võru keeles Tuhkru külas, kus tuhkur omal ajal samasuguse triki tegi ja ühe ööga kõik mu ämma kanad murdis. Ma kujutan vaid ette tema pisaraid, kui hommikul sellise tapatalgu avastas.

Aga kas tuhkur on ikka nii verejanuline kiskja, nagu neid pilte maalitakse. Olete ilmselt kuulnud, kuidas ta kanadele selga hüppavat ja neid siis järgemööda verest tühjaks imevad. Aga kas kujutate ette, et see pisike tumepruun beeži täishabemega kärplane suudaks „tühjaks imeda“ viisteist kana. Ta läheks ilmselt lihtsalt lõhki.

Vaade Palmse mõisast Ilumäe poole. Autor Anne Kaldam, 23.09.2010

Rekord nr. 49. Pikim Allee. (Palmse-Ilumäe).

Eesti pikim allee on Palmse mõisa juurest Ilumäe kabeli juurde viiv allee. Seda kogupikkusega 4,2 kilomeetrit. Allee istutati juba Palmse mõisnike, Pahlenite ajastul.

Paekalju. Ontika ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 50. Kõrgeim klindiserv.

Põhja-Eesti paekallas saavutab suurima kõrguse Ontikal - 56 meetrit.

Just vanemates kuusikutes tegutsevad laanerähnid leiavad oma kõhutäie metsakahjureid otsides ja puudel tegutsetakse äärmise põhjalikkusega

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad peamiselt meie vanemaid loodusmetsi, kuhu tänapäevaste metsamasinate ligipääs raskendatud ja nii pole ka laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.