Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Tallinna Botaanikaaed kutsub roosipäevadele

Postitas Looduskalender - R, 12.07.2019 - 14.57

Tallinna Botaanikaaed kutsub legendaarsetele roosipäevadele

Tallinna Botaanikaaed ootab 13. ja 14. juulil kõiki roosipäevadele nautima roosimaailma võlusid. Sel aastal on tähelepanu keskmes tugevalõhnalised roosid, mis on rosaariumis tähistatud eritähisega. Värvikas ja õiterohkes rosaariumis on kuni sügiskülmadeni võimalik õitsemas näha ligikaudu 680 sorti roose 31 sordirühmast.

„Roosid kui hurmavalt lõhnavad lillede kuningad on inimesi paelunud juba tuhandeid aastaid. Lisaks kaunile välimusele hinnatakse neid ka tarbetaimedena. Lisaks kaunitele sordiroosidele pöörame erilist tähelepanu ka kibuvitsadele, kes on ajakirja „Eesti Loodus“ valikul 2019. aasta puu Eestis,“ räägib roosipäevade kuraator Toomas Türk.

Murakaaeg

Postitas Looduskalender - R, 12.07.2019 - 12.51

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Rabamurakas

Rabamurakas ( www.loodusemees.ee )

Räägin teile ühe saladuse välja – murakad on rabades valmis. Ehk küll veel mitte päris mädapead, aga ilusad punased nupukesed küll. Kes sel nädalavahetusel rappa ei lähe, see murakat ei saa.

Tänavu on murakad sooelaniku Aivar Ruukeli sõnul raba äärtes, laugaste vahele pole neid mõtet otsima minna. Põhjus ilmselt selles, et mai lõpus oli meil öödes üksjagu külma, mis rabamuraka õied lagedal ära näpistas. Madalate männijässide vahel oli valgetel murakaõitel üksjagu õnne, nii et korvitäie ikka saab korjata. Kui just eelmine korjaja pole teie ees läinud. Ja muraka – selle Eesti ühe kalleima marja puhul kehtib põhimõte, kes ees see mees.

Angervaksad täisilus

Postitas Looduskalender - R, 12.07.2019 - 12.12

Fotod Arne Ader

Angervaks

Angervaks (www.loodusemees.ee )

 

Harilik angervaks        Filipendula ulmaria

 

Tänavu on rohttaimede kasv kõikjal võimas ja õides angervaksakogumid kaugelt märgatavad.
Kohata võime taime kõikjal, kus vähegi niiskemat kasvukohta, aga jõe-, oja- ja järvekallastel võime sattuda päris „angervaksametsa“, kus taimedel kasvukõrgust „väikese mehe jagu“. Taime varte alumised osad on lehtede varjus puitunud, lisaks katavad veel kogu vart karedad sooned, seega võib sellise padriku läbimine osutuda üpris keeruliseks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.