Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Hunt vahetab kasukat

Postitas Aasta Loom - P, 10.05.2020 - 09.00
Sisu

 

Huntidele on külm talveilm üldiselt palju rohkem meeltmööda kui suvi. Käre pakane ei tee võsavillmitele midagi - varbad neil ei külmeta ning lumi varvaste vahel jääkuubikuteks ei sula. Päris sageli võib loomaaiahunte näha lumetormi ajal kuudi või siseruumi asemel üleni lumme mattununa hanges magamas, nii et ainult ninaots paistab. Siseruumid ongi hundiaedikutes peamiselt külastajate südamerahuks, hundid ise neid ilma eest kaitseks ei kasuta. 

Linnulauluraadio: kes laulavad?

Postitas Looduskalender - P, 10.05.2020 - 00.04

Tutvustavad tekstid koostas Margus Ots
Fotod Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Helisalvestused: Veljo Runnel või Xeno-canto

 

VÄRVULISED



Rasvatihane

Rasvatihane

Rasvatihane        Parus major

Rasvatihane on Eesti kõige suurem tihane, keda kohtab peaaegu kõikjal - nii metsas, pargis kui ka aias. Vaid okasmetsas kohtab neid harvem, kuna seal on vähe pesa ehitamiseks sobivaid õõnsusi. Rasvatihane teeb pesa meelsasti ka pesakasti.

Linnukooris on uued solistid ja taustalauljad

Postitas Looduskalender - L, 09.05.2020 - 14.14

Koostas Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
www.eoy.ee/aed

Foto Arne Ader

Kuldnoka munakoor

Kuldnoka munakoor ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokkade sagimine on nüüd ühtäkki hakanud palju rohkem silma paistma. Põhjus on lihtne – iga päev kooruvad uued kuldnokapojad ja vanemad on asunud usinasti poegadele toitu tassima. Järgmise kolme nädala jooksul on lihtne aru saada, millised pesakastid on hõivatud ja saab päevikusse kirja panna. Igaks juhuks tuletan meelde, et aialinnupäevikusse tuleb eraldi kirja panna kõik aias pesitsevad linnupaarid, mitte ainult igast liigist üks. 

Kuidas linnud munad viljastatud saavad?

Postitas Looduskalender - L, 09.05.2020 - 10.10

Foto Arne Ader

Laulurästa pesa

Laulurästa pesa ( www.loodusemees.ee )

Lindude paaritumine on päris keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.

Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ ehk aimama käitumisest. Sellisel kombel võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ja mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks.

Mõnedel linnuliikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad  paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.