Fotod Arne Ader

Sinikael-pardid vihmas

Sinikael-part      Anas platyrhynchos

Veelindude jahihooajal muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks ja loomulikult põhjusega. Sügisene kaal jääb sinikaeltel kilo paremale poolele, lennupildis jääb tiibade siruulatus ikka alla meetri.

Näha ning kuulda on neid ikka – kasvõi sookurgede rändekaamerast.

Kristel Vilbaste küsitleb, vastab Pille Tammur

… ja veel, vett on rabad täis ehk võimalusel võtta kaasa pikad kummikud.

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu, samuti müstilist varasügis vaikust...

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast. Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) tabati Eestis esimest korda 13.10.1974 Pärnumaal Kabli linnurõngastusjaamas. Kuna 1970-ndatel koguti kõikide Eesti esmasleidude eksemplarid tõestusmaterjaliks, säilitatakse sellegi linnu nahka Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus. Järgmise aasta sügisel püüti Kabli linnujaamas juba viis vööt-lehelindu, kellest ühe topist võis kuni 2012. aastani vaadata Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hele-villkäpa röövik sarapuul

Nädal oli sajune, esines äikest. Vihmata jäi ainult pühapäev, kuid siis oli kuni lõunani paks udu, mis kõik märjana hoidis. Nädala sajusummaks kogunes siin kandis 35-41 mm, mis on enam kui pool kogu septembrikuu tavapärasest sajukogusest.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 1...6 kraadi võrra normist kõrgemana. Pilves taevaga olid ööd soojad ja nädala minimaalseks õhutemperatuuriks jäi 7,7 kraadi. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäevast kolmapäevani 18...20 kraadini, neljapäevast pühapäevani 14...17 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Esimestel elunädalatel on kogenematud noorlinnud kergeks saagiks kiskjatele, samuti on kesised nende teadmised toitumisvõimalustest, mistõttu nad püsivad pesapaiga lähistel.

Sarnaselt paljude teiste põllumajandusmaastiku lindudele on turteltuvide (Streptopelia turtur) arvukus kogu Euroopas ja ka Eestis kiiresti kahanenud: aastatel 1980 – 2013 langes Euroopas liigi arvukus 78%, sealhulgas Suurbritannias vahemikus 1970 – 2012 lausa 96%.

Languse põhjuseks peetakse intensiivse maaharimise tulemusena kahanenud toidubaasi – monokultuuride kasvatamisega seoses vähenesid turteltuvidele sobilikud mitmekesise seemnevalikuga toitumisalad.