Tšornobõli katastroof

Üks tont käib ringi mööda Eestit – tuumatont.

See tont alustas oma ringkäiku Eestis juba 1960-ndatel, kui tuumajaama asupaigana jäi nõukogude energeetikutele silma Võrtsjärv. Tookord pääsesime tuumajaamast tänu järve veevaesusele ja tuumajaam ehitati Sosnovõi Bori, 70 kilomeetri kaugusele Eesti piirist, mis pole siiski hea, sest tuumajaam on just sedasama tüüpi, mis plahvatanud Tsernobõli tuumajaam.

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente: putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osa võivad võtta kõik, hindamine vanuseklasside kaupa.

Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Konkurss taas avatud Läti fotograafidele ja Lätis tehtud fotodele.

5. juunil lahkusid lõplikult tuttpüti kaameraga pesast vanalinnud koos kolme pojaga. Pesasse jäi üks koorumata muna, tuttpütid pesale viimast muna hauduma ei naasnud

Esmakordselt Eestis saime mais-juunis Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel jälgida tuttpüttide pesaelu. Kuidas läks aga püttidel pärast pesast lahkumist, mil linnud kaamera vaatevälja enam ei sattunud?

Kaameraga pesast lahkus tuttpütipaar koos kolme pojaga 5. juunil. Juulis võis kogu pesakonda järvel tegutsemas näha, kuid augustiks oli üks poeg kadunud ja suureks kasvas siiski vaid kaks poega. Ju sattus üks poegadest mõne röövlooma- või linnu saagiks.

Ööhaigur

Ööhaigur       Nycticorax nycticorax

Rekord nr. 196      Tallinna loomaaia vanim ööhaigur

Meie looduses eksikülaline, aga ööhaigur, elas loomaaias 38 aastaseks. 

Toomas Frey (Eesti Entsüklopedia foto)

Eile suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes oli aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

1961. aastal lõpetas Toomas Frey Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajandusinsenerina. Bioloogiadoktoriks sai 1968. aastal.

Töötas ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis aastatel 1961–1963 ja 1966–1983.

Professor alates 1979. aastast.Töötas1983. kuni 1990. aastani Tartu Riikliku Ülikoolis ja oli 1991–1993 Tartu Ülikooli ökosüsteemide labori juhataja. 1995–2003 aastani Eesti Maaülikooli korraline professor ja emeriitprofessor 2003. aastast.