Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Metsmaasikate aeg

Postitas Looduskalender - R, 24.06.2022 - 12.58

Pildistas Kristel Vilbaste

Eelmisel nädalavahetusel olid metsmaasikad veel poolvalged

 

Metsmaasikas      Fragaria vesca

 

Tänavu saab Lõuna-Eestis jaanipäeva aegu valminud metsmaasikaid juba suhu pista, aga tuleva kuumalaine aegu peaksid hõrgult lõhnavad marjad küpsema ka mujal Eestis. Tänavune kevadsuvi oli vilu ja metsmaasikate valmine hilineb umbes kümmekond päeva. Jõgeva kandis võtsid öökülmad isegi esimesed õied.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLIV osa

Postitas Looduskalender - R, 24.06.2022 - 09.09

Koostas Marek Vahula

Kooru järv 2004. aastal. Pildistas H. Timm. EMÜ kogust

Rekord nr. 447       Kõrgeim temperatuur siseveekogus        

Kõrgeima mõõdetud veetemperatuuri andmed Kooru järves andis Ingmar Ott. Rekordiks mõõdeti 28,7 kraadi. Kooru järv on rannajärv Põhja-Saaremaal.

Teiseks kõrgeimaid soojakraade 28, 5  on mõõdetud Loosalu rabajärves ja 28 kraadi Kirikulahes, mis on rannajärv Hiiumaal. Neljandal kohal on 27,6 kraadiga Nohipalo Mustjärv.

Kuumematel suveperioodidel võib meie järvede veetemperatuur  tõusta päris kõrgele.

Kaasaegne Roomassaare rannikujaam. Keskkonnateenistus

Jaaniöö tuled

Postitas Looduskalender - N, 23.06.2022 - 10.10

Fotod Arne Ader

Jaaniussi pooletunnine teekond rohuliblel

Jaaniussi pooletunnine teekond rohuliblel ( www.loodusemees.ee )

 

Jaanimardikas         Lampyris noctiluca

 

Kindlasti on jaaniööl otsitud sõnajala õit – paljud selle leidnud on jääb saladuseks, aga helendavaid jaanimardikaid teavad ja tunnevad paljud.

Jaaniõhtul enne kella kümmet, ühtteist neid otsida minna pole lihtsalt mõtet. Umbes sel ajal hakkab emane jaanimardikas ronima mõne rohukõrre tippu.

Jaanipärja uhkus

Postitas Looduskalender - N, 23.06.2022 - 09.09

Foto Arne Ader

Sõnajalad õites

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

 

Paraku jääb härjasilmade kasvukohti meil vähemaks. Kadumas on kesapõllud ja looduslikud karjamaad. Teepervedel kasvavad härjasilmad hästi sest seal on taimestik hõredam ja pinnas sageli liivakas, aga meil on usinad teede hooldajad kes jaanipäevaks teeveered ära niidavad ja nii kaovad keset parimat õitseaega sealt härjasilmad, kellukad, tõrvalilled, naistepuna… Nimetatud taimedel ei saa valmis ka seemned, mida levitada.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.