Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

Värvikate kuuse-käbilindude arvukus sõltub „käbiaastast“, aga käbilinde peetaksegi hulgulindudeks sest ka pesitsema jäädakse sinna, kus toitu leidub. Pesitsemisega tehakse algust olenevalt ilmadest kas juba veebruari kuul, aga märtsis on neil igal juhul munad pesas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja www.naturfoto.cz

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

Sirelisuru      Sphinx ligustri

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA

Foto VikipeediA

Valgejänes

Valgejänes        Lepus timidus

Ega sellise kasukaga lumeta metsades pole just eriti turvaline nii võib isegi pikal ja pimedal ööl vaenlasele silma jääda ning metsjänestel neid jagub nii karvaste, kui suleliste kiskjaliste ja röövlindude seas.

Foto Arne Ader

Mets-kuukressid kõdrakestega ( www.loodusemees.ee )

Mets-kuukress        Lunaria rediviva

Kuna mere ja pankranniku vahelise kitsa metsasiilu raiumine on igati tülikas jääb meie pangaalune mets veel paljus rikkumata loodusega aladeks.  

Raamatu autoriteks on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Kirjastus Varrak.

Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Mõlemad raamatud on illustreeritud Helje Eelma värviliste taimepiltidega.

Äsja ilmunud raamatus tutvustatakse 40 Eesti ravimtaime, mille hulgas mõned on väga mürgised ja neid tutvustatakse põhjalikult ning selgitatakse, kas tutvustatavate taimede kasutamine on tänapäeval üldse põhjendatud.

Paljud raviretseptid võivad olla õige vanad, seega on vajalik nüüdisaegse tõenduspõhise kasutusviisi põhjalikum tutvustamine, droogide keemilised koostised ja toimeid ning kogumise, kuivatamise, säilitamise soovitused.